kolmapäev, 12. juuli 2017

Ironman Frankfurt 2017

Hakkame siis algusest peale. Eelmise aasta (2016) teises pooles helistas mulle Melvin, et suur kamp Eestlasi läheb 2017 Frankfurt Ironmani võistlusele ja, et kas ma ei tahaks ka ikka tulla 😊 Mõeldud tehtud, lasin end kirja panna! Kuna eelmise aasta teinepool kujunes mulle sportlikult natukene negatiivseks (kukkumine rattaga, tänu millele jäi põhivõistlus ära), siis oligi motivatsioon uue aasta plaaniga taas lakke saadud 😊

November, hakkasin vaikselt ennast liigutama. Jõusaal, ujumine basseinis, jooksmine hallis. Plaan oli ka kevadel laagrisse minna, kuid see jäi ära. Kuni märtsini tegi trenni juba varasemalt Priit Ailti poolt koostatu treeningkava järgi. Ei tea miks, aga pidasin mõtekaks selle vana kavaga liikvele minna ja uut mitte tellida.



Näide nädala kavast:
E - puhkus
T – jõusaal ~50min + ujumine ~1-2km
K – rahulik pikem jooks ~1h
N – jõusaal ~50min + ujumine ~1-2km
R – pikk ujumine ~2-3km
L – pikem ratas/jooks ~2-3h
P – jooks-matk ~1-2h



Loomulikult ei olnud iga nädal samasugune aga argipäevad enamasti läksid seda viisi. November kuni juuni tegin sellist süsteemi. Vahele tuli ka võnkeid, mis jätsid ühe või teise trenni ära. Maikuus sain ka end välja ujuma, millega lootsin parandada väliujumise olukorda. Kuude kaupa numbrites tulid kokku kesised. Kuna mul polnud kindlat treeningkava, siis jätsin kohati treeninguid liiga kergelt ära. 

Kuude kokkuvõtvad nädalanumbrid kõikusid korralikult ja päris suurte vahedega.
NÄDAL/KUU
NOVEMBER
DETSEMBER
JAANUAR
VEEBRUAR
MÄRTS
APRILL
MAI
JUUNI
1.
8:22
6:56
5:48
7:05
4:39
9:16
8:55
5:14
2.
4:38
5:37
10:35
5:09
6:11
7:12
1:24
14:50
3.
6:25
1:56
4:38
2:32
7:46
8:01
10:16
4:52
4.
7:12
8:44
3:14
9:47
8:45
1:27
7:41
8:21
5.
6:34

7:04



5:14
8:34



Esiteks olid nädalad sellised kõikuvad oma pikkuste poolest. Teiseks ei teinud ma ka pikki vajalike treeninguid, mida oleks olnud vaja sellise pika võistluse jaoks. Tegin terve ettevalmistuse jooksul vaid ühe pika ujumise 4km ja ühe pika ratta 6h, pikim jooks oli vist 16km. Keskmine ujumise pikkus trennis oli 1,3km, ratast tegin keskmiselt alates maikuust 48km ja jooksu keskmine oli 10,6km. No Toomas Toomas, oleks võinud seda asja ikka vähe tõsisemalt võtta…!!!



Kuude lõikes tulid numbrid järgmised:
NOVEMBER
DETSEMBER
JAANUAR
VEEBRUAR
MÄRTS
APRILL
MAI
JUUNI
34:26
27:45
27:19
23:15
30:50
26:29
34:32
39:22

Alates november-juuni tuli treeningtunde kokku 229 tundi ja 48 minutit.

---



Aga asun nüüd kulminatsiooni juurde ehk Ironaman Frankfurt 2017




Asusime teele esmaspäeva (03.07) öösel vastu teisipäeva. Esimese päevaga sõitsime Tallinnast otse Poola, Wroclawi linna, kus oli meil majutus. Teekond viis läbi Läti, Leedu ja teisel poole Poola otsa. Läti auto teed olid seeditavad, kuid Leetu jõudes läks asi künklikuks, ehitustööd, valgusfoor valgusfoori otsa, mis tekitasid lõputud ummikud. Poolas teedel oli aga rekka rekka otsas kinni. See kestis kuni Warssawini. Sealt edasi oli juba ilus 2-3 realine tee, millel sai jalga gaasipedaalil hoida. Aega võttis meil esimene sõit umbestäpselt 20 tundi ja ca 1300km. Järgmise päeva hommikul startisime juba Frankfurdi poole. Hoopis teine tera oli sõita mitusada kilomeetrit kiirusega 120-140, aeg lendas väga ruttu ja 7 tunniga olimegi 700+km läbinud ja otsaga Frankfurdis. Ilm oli juba nädala keskel väga soe ja võistluspäevaks oli ka oodata väga kuuma ja kuiva ilma.
Neljapäeval käisime võistluskeskuses stardimaterjale välja võtmas.
Reedel oli tugev pasta tankimine võistluse ametlikul „Pastapartyl“.
Laupäeval viisime rattad ja kotid vahetusaladesse, et pühapäeva hommikul oleks juba vähem teha.



Võistluspäev – Pühapäev
Hommik, äratus kell 3:20. Sõin topsi hommikuhelbeid koos jogurtiga, kõrvale võileib. Ujumise asjad kokku ja suund bussipeale. Võistluse ametliku hotelli juurest viisid kümned bussid meid Waldsee karjääri, kus anti stardipauk. Õues oli veel pime kuid soe, selline 18-20 kraadi.



Meie start oli umbes 6:40, Pro naised ja mehed meist 10 minutit varem. Vee temperatuur mõõdeti hommikul ja see oli 24,1 mis tähendas meile (vanuseklassi võistlejatele), et kalipsodega ujumine on lubatud. Enne starti 2h sõin veel Pre Sport marmelaadi ära, et ujumisek energiat laadida.
See tunne, kui Sa oled koos u 3000 inimesega kõrvuti, kellel on ees sama siht see pikk võistlus lõpetada, on mega tunne. Vaikus enne tormi ja siis käib stardipauk!



UJUMINE – Sain vette kohe esimeste seas peale Pro võistlejaid. Kahjuks ei saanud ennast kohe käima, hingamine oli raske ja ebamugav. Asi võis olla selles, et kas mu keha pole harjunud nii hommikul vara sportima või oli kalipso väike, mis takistas hingamist. Kalipsos oli vesi tulikuum, oleks võinud ikkagi ilma ujuda. Alles viimasel kolmandikul sain ennast käima ja mõtlesin, et siit tuleb küll väga halb ujumine. Kas tõesti on minu esimesele Ironman võistlusele antud nii halb algus ja juba ujumisega?!?! Aga kui veest välja sain ja aega vaatasin olin ma suhteliselt imestunud. Ennustasin aega umbes 1:10. Tuli välja, et tegin ikkagi oma eesmärgi ära ja sain aja alla tunni..0:58minutit..jess :D 



1. VAHETUSALA 5:54
Veest väljas, kalipso lahti ja hakkasin triatloni kombe ülemist osa selga tõmbama. Ma nimelt ostsin endale uue Zone3 Lava triatloni kombe, millel on varrukad. Tundsin juba juunikuus Soomes võisteldes, et varrukas hoiab õlgu kinni. Märg keha + märg kombe ei ole hea kombinatsioon, kui seda kiirelt selga tahad saada. Mul läks ikka mõnusalt aega enne kui lõpuks end riide sain ja liivamäest üles ratta juurde jooksin. Sain oma koti kätte ja asusin kalipsot ära võtma. See tehtud, kott pealt kinni ja edasi ratta juurde. Kiiver pähe, number peale ja võtsin ratta käevangu. Kohustuslikust vahetusala joonest üle ja hüppasin rattale, jalad kingadesse ja hakkasin pedaalima. Kasutan juba pikemat aega seda varianti, kus panen rattakingad rattale kummiga kinni, et ei peaks kingad jalas mööda asfaldit jooksma.



RATAS 180km 5:19:18
Kohe esimesel 500m kaotasin oma joogipudeli. Seda tänu sellele, et olin rattapudelihoidja paigaldanud liiga nõrgalt aerobaride vahele. Rattatee oli jube künklik ja nii see pudel sealt minema lendaski. Kuna olin eelneval päeva autoga rattaraja läbi sõitnud, siis oli mulle teada, kuhu sõita ja millal võiks raskeks minna. Rajal oli kokku ca 1100 tõusumeetrit ja sellest tulenevalt oli ikka nii mõnigi pikk tõus rajal, mis mulle kui nõrgale ratturile suureks katsumuseks said. Ja neid tuli võtta kaks korda, kuna rattarada oli ringidega. Minu eesmärk oli sõita 36km keskmist. Kohe, kui olin ära sõitnud ca 60-80km sai mulle selgeks, et siit oodatud keskmist kiirust ei tule. Rada oli mulle ikkagi raske ja pidin tempot alla laskma. Hoidsin ennast teisel rattaringil tagasi, kuna ees ootas veel maraton. Kartsin kõige enam seda, et ei tunneta, millal üle panen, mis võib maratoni läbimiseks saatuslikuks saada. Lisaks oli rajal mega kuumus (+32 kraadi), mis meid korralikult küpsetas. Mina isiklikult kulutasin umbes 8 liitrit joogivett selle peale, et end kasta ja mitte üle kuumeneda. Rajal olid ka kohalikud inimesed selle peale mõelnud ja kastsid meid voolikutest. Teine rattaring möödus enamvähem sama tempoga ja rattaetapi lõpus oli hea enesetunne, millega maratoni jooksma minna. Toitumine oli rajal kontrolli all, võtsin iga 30-40minuti tagant geeli või batooni. Rajalt võtsin ka ISO jooki ja vett. Vett läks ka muuks otstarbeks, näiteks oli mul alati tagataskus 2 veepudelit millega end kastsin kui tekkis tunne, et hakkan üle kuumenema. Kuumus ikka korralikult praadis meid seal, usun, et mingi 8 pudelit valasin endapeale ära kogu sõidu ulatuses.



2. VAHETUSALA 3:52
Suutsin rattast tulles silmad kõõrdi ajada ja võtta vale vahetusalakoti. Minu number oli 1078 aga võtsin vist 1080. Jooksin kotiga telki, istusin maha, tegin koti lahti ja sealt vaatasid mulle vastu valed asjad. Panin koti kinni ja viisin varna tagasi. Oma kott võetud ja uuele ringile telki. Seekord sain õige koti ja oma asjad kätte. Prillid ette, nokats pähe, geelid tasku ja minekut.



JOOKS 42km 4:01:17
Paljud on rääkinud, et hoia maratoni alguses tempoga tagasi, kuna lõpp on raske. Ootasin raskeks minekut umbes 33km. Me pidime jooksma 4 x 10km ringi, millest esimesed kaks ringi võtsin väga iisilt. Esialgne plaan oli joosta 4:55 tempoga aga sain esimesel ringil aru, et siin ei tule seekord sellest midagi välja. Võtsin otsuse vastu pigem see retk lõpetada hea enesetundega. Vastasel juhul oleksin arvatavasti üle kuumenenud ja pillid enne lõppu kotti pannud. Võtsin taktikaks kõndida kõik joogipunktid ja joosta nende vahel. Esimesel ja teisel ringil tarbisin enda kaasa võetud geele ja neid siis ka umbes iga 30-40minuti tagant. Lisaks kastsin pidevalt mütsi jäävette ja hoidsin jääkuubikuid pihkudes, mida soovitas mulle Jan. Tundub, et töötas. 3 ja 4 ringil hakkasin igas punktis tarbima ainult Colat ja Redbulli. Lisaks vahepeal ka vett. Raskeks läks ausalt öeldes alles 4 ringi poole peal, kui pidin tõusudel ka juba käima. Aga mul ei tõmmanud see motti üldse maha, kuna tahtsin hea tundega oma esimese Ironmani lõpetada. Finishi sirgel sain Jaanalt Eesti lipu ja võtsin suuna finishi kaare poole. Mõnus tunne oli tulla möirgava rahva keskelt finishisse ja seda koguajaga 10 tundi, 29 minutit ja 20 sekundit.



Üldiselt arvan, et sellise „saiavormi“ pealt on tulemus täitsa hea esimeseks Ironmaniks. Hetkel, kui võistlusest on möödas 2 päeva on mul tunne nagu poleks seda kõike läbi teinudki. Lihased on põhimõtteliselt juba taastunud. Võibolla tuleb see sellest, et ma ei pingutanud 100% rajal ja hoidsin ennetavalt end liiga palju tagasi. Aga vähemalt sain hea tundega ja ilma haamriteta selle võistluse tehtud.

Mida oleks võinud ettevalmistusel teha teisiti…
Oleks pidanud tegema pikemaid treeninguid. Lisaks oleksin pidanud laskma Priidul koostada uue ja antud võistlusest lähtuva treeningkava. Aga nagu öeldakse, et mis kehvasti see uuesti! Kindlast ei jää see mu viimaseks võistluseks. Järgmine kord teen korraliku ettevalmistuse, mille tulemusena saan ka oodatud alla 10h piiri alistatud.



Suurimad tänud ja kallid Jaanale kes ettevalmistuse aegadel mind kodus ootas ja rajaääres ergutas nii, et terve Frankfurt ka korraga ei suudaks sellist lärmi teha 😊

Ja loomulikult kodused kes kõik kaasa elasid täiega :) Nii megalt tänan Teid!!!

Jan, aitähh, et mulle selle pisiku 6 aastat tagasi andsid!

Kindlasti tahan tänada Beritit kes selle võimaluse mulle andis, et seal osaleda :)

Sportlikust poolest tahaks tänuavaldused edasi anda Priidule, kellega 2013 aastal algas koostöö ja tänu kellele ma olen saanud end sellisesse vormi nagu ma olen. Eks meil on ka olnud tagasilööke vigastuste näol kuid nendest oleme üle saanud. Temaga oleme lihvinud ujumist, ratast ja jooksu. 

Ja otse loomulikult ujumiseosas tahaks tänusõnad saata Liilianile kes mu ujumisele aluse ladus ja sellepealt ma praegu liugu lasen 😊

Edasine plaan on paar nädalat puhata ja vaikselt valmistuda SEB Maratoniks, et seal alistada 3h piir. Võibolla ka enne seda löön kaasa Triathlon Estonial täispika tiimi arvestuses ujujana. Kena sügise jätku Teile ka 😊